Digitaliseerimine ei ole ainult IT-projekt
Ettevõtte digitaliseerimisest rääkides jõuab arutelu sageli kiiresti tarkvara, seadmete või konkreetsete tehnoloogiliste lahendusteni. Tegelikult algab edukas digitaliseerimine märksa varem.
Kõigepealt tuleb mõista, kuidas ettevõtte protsessid praegu toimivad, milliseid andmeid kogutakse, kuidas neid kasutatakse ning kus asuvad tegelikud kitsaskohad. Alles seejärel saab otsustada, kas järgmine samm peaks olema protsessi korrastamine, automatiseerimine, uue tarkvara kasutuselevõtt või midagi muud.
Seminaril avab Wiseconsult OÜ ekspert Joonas Lindsalu digitaliseerimise, andmepõhise juhtimise ja organisatsiooni digiküpsuse seoseid. Üheks praktiliseks teemaks on ettevõtte digiküpsuse hindamine CMM-mudeli tasemete abil ning selle põhjal järgmise realistliku arengusammu leidmine.
Eesmärk ei ole digitaliseerida digitaliseerimise pärast. Tehnoloogiline investeering peaks aitama parandada tootlikkust, juhtimisvõimekust või ettevõtte konkurentsipositsiooni.
Kõige kallimad vead võivad sündida enne arenduse algust
Uue tarkvara juurutamine või erilahenduse arendamine võib olla ettevõtte jaoks märkimisväärne investeering. Samas ei määra projekti õnnestumist ainult valitud tehnoloogia või tarkvarapartner.
Astro Baltics OÜ tööstuse digilahenduste ekspert Erkki Ergma keskendub seminaril praktilistele näidetele tarkvara juurutus- ja arendusprojektidest.
„Kas ettevõte teab enne arenduse alustamist täpselt, millist probleemi ta lahendab?“
Puudulik lähteülesanne, ebaselged eesmärgid ning ärivajaduse ja tehnilise lahenduse halb seostamine võivad muuta algselt hea idee pikaks ja kulukaks arendusprojektiks.
Samuti ei suuda tarkvara iseenesest parandada protsessi, mis pole ettevõttes läbi mõeldud.
Edukas lahendus peab kokku tooma tehnoloogia, ettevõtte protsessid ja inimesed, kes süsteemi igapäevaselt kasutavad.
Hea projekt vajab ka sobivat rahastust
Digitaliseerimise, tootearenduse ja uutele turgudele liikumise plaanide puhul tekib sageli ka rahastamise küsimus.
Seminaril antakse ülevaade 2026. ja 2027. aasta Euroopa Liidu ning riiklikest toetusmeetmetest, mis võivad aidata ettevõtetel oma arenguprojekte ellu viia.
Fookuses on muu hulgas:
- tootearenduse toetused;
- ärimudeli arendamine;
- uutele eksporditurgudele sisenemine;
- rakendusuuringute ja arendustegevuse toetamine.
Sama oluline kui olemasolevate meetmete tundmine on oskus hinnata, millal konkreetne toetus sobib ettevõtte arenguplaaniga ja millal mitte.
Seminaril käsitletakse seetõttu ka projekti ettevalmistamist ja seda, mida rahastajad taotluste hindamisel vaatavad.
Kas ettevõte on tegelikult AI jaoks valmis?
Tehisintellektist räägitakse praegu peaaegu igas valdkonnas, kuid tööstusettevõtte jaoks ei peaks esimene küsimus olema „millist AI-lahendust kasutada?“.
- Kas meie protsessid on piisavalt selged?
- Kas meil on vajalikud ja kvaliteetsed andmed?
- Kas probleem, mida tahame lahendada, on konkreetselt sõnastatud?
- Kas selle lahendamiseks on üldse vaja AI-d?
- Kas tavalisest automatiseerimisest või analüütikast piisaks?
Seminari vestlusringis arutavad Joonas Lindsalu, Erkki Ergma ja Norman Sõnajalg nodeSWATist, kus lõpeb AI-ga seotud müra ja kus algab ettevõtte jaoks tegelik äriline väärtus.
Juttu tuleb võimalikest kasutusjuhtudest, AI-projektide tasuvuse hindamisest, vajalikest andmetest ja tehnoloogilistest eeldustest ning olukordadest, kus ettevõte ei pruugi veel AI kasutuselevõtuks valmis olla.
Tark otsus ei alga lahenduse ostmisest
Digitaliseerimise puhul võib kõige olulisem investeering olla hoopis aeg, mis kulub enne tehnoloogia ostmist probleemi, protsesside ja eesmärkide mõistmisele.
Seminar „Tööstuse Targad otsused“ toob ühe päeva jooksul kokku digitaliseerimise, tarkvaraarenduse, rahastuse ja AI praktilise vaate.
Eesmärk on aidata ettevõtetel hinnata oma tänast olukorda ja teha järgmised arengusammud läbimõeldumalt.