Äriarendustoetus

Äriarendustoetus: kuni 500 000 eurot ettevõtte tervikliku arenguplaani elluviimiseks

4. oktoobril 2026 jõustus uus Äriarendustoetuse määrus, mille eesmärk on toetada ettevõtete terviklikku arengut, rahvusvahelise konkurentsivõime suurenemist, lisandväärtuse kasvu ja ekspordivõime parandamist.

Toetuse suurus on 100 000–500 000 eurot projekti kohta. Mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja puhul võib toetus katta kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, suurettevõtja puhul on toetuse osakaal grupierandi alusel kuni 15%, kuid vähese tähtsusega abi korral võib toetuse määr olla kuni 50% (§ 9 lg-d 2–3).

Meetme oluline eripära on see, et toetust ei taotleta ühe eraldiseisva investeeringu või tegevuse tegemiseks. Projekti aluseks peab olema ettevõtte terviklik arenguplaan, mis hõlmab vähemalt kolme määruses nimetatud arendustegevust ja mille EIS peab enne toetuse taotluse esitamist heaks kiitma (§ 13).

Mis on äriarendustoetuse eesmärk?

Toetuse eesmärk on aidata ettevõttel viia ellu terviklik arenguplaan, mille tulemusena kasvavad ettevõtte rahvusvaheline konkurentsivõime, lisandväärtus ja ekspordivõime (§ 3 lg 1).

Meede keskendub muu hulgas suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremale turule viimisele, ekspordile ning tootmis- ja teenuseprotsesside arendamisele (§ 3 lg 2).

Toetuse abil soovitakse muu hulgas kiirendada toodete ja teenuste turule jõudmist, kasvatada eksporti, parandada protsesside efektiivsust digitaliseerimise ja tehisaru abil, suurendada rahvusvahelist koostööd ning parandada intellektuaalomandi ärilist kasutamist (§ 3 lg 3).

Seejuures kaasneb toetusega konkreetne tulemusnõue. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks peab nii ettevõtte lisandväärtus kui ka eksport olema kasvanud:

• mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõttel vähemalt 15%;
• suurettevõttel vähemalt 10% (§ 3 lg 4).

Kellele äriarendustoetus on mõeldud?

Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes vastab vähemalt kolmele kaheksast määruses toodud tingimusest (§ 10 lg 1).

Nende tingimuste hulka kuuluvad:

• eelneva majandusaasta müügitulu vähemalt 500 000 eurot;
• eelneva majandusaasta ekspordi müügitulu vähemalt 100 000 eurot;
• ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta on vähemalt vastava tegevusala Eesti keskmisel tasemel;
• viimase kahe majandusaasta jooksul on investeeritud teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusse kokku vähemalt 100 000 eurot;
• viimase kolme majandusaasta jooksul on kaasatud vähemalt 100 000 eurot erasektori investeeringuid, mille hulka loetakse omakapitali-, riskikapitali- ja muud turupõhised kapitalipaigutused; laene, avaliku sektori toetusi ega seotud osapoolte finantseeringut ei arvestata (§ 10 lg 1 p 5);
• ettevõttel on tehnoloogia, toote või teenuse põhifunktsioone või toimemudelit demonstreeriv prototüüp, kontseptsiooni tõestus või katsetatud teenusmudel ning selle toimivust on kontrollitud asjakohases arendus- või sihtkeskkonnas (§ 10 lg 1 p 6);
• ettevõttel on vähemalt kaks täistööajaga töötajat ning vähemalt ühe töötaja tööülesannete hulka kuulub tehnoloogilise või teenusarenduse juhtimine; sellel töötajal peab olema erialane kõrgharidus või tõendatud valdkondlik töökogemus (§ 10 lg 1 p 7);
• ettevõtja makstud keskmine brutokuupalk ühe töötaja kohta taotluse esitamisele eelnenud kvartalis oli vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti keskmise brutokuupalgaga (§ 10 lg 1 p 8).

Kõiki kaheksat tingimust ei pea seega korraga täitma, kuid vähemalt kolm neist peavad olema täidetud.

Lisaks kehtivad tavapärased nõuded maksuvõlgadele, aruannete esitamisele, varasemate toetuste tagasimaksmisele, pankroti- ja likvideerimismenetlusele ning teatud riigiabi liikide puhul raskustes oleva ettevõtja staatusele (§ 10 lg-d 2–7).

Millistele tegevusaladele toetust ei anta?

Määrust ei kohaldata muu hulgas projektidele, mis kuuluvad järgmistele tegevusaladele:

• hulgi- ja jaekaubandus;
• finants- ja kindlustustegevus, välja arvatud fondide valitsemine;
• kinnisvaraalane tegevus;
• hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
• tubakatoodete tootmine (§ 1 lg 3).

Lisaks tuleb arvestada riigiabi reeglitest tulenevate välistustega (§-d 1–2).

Milliseid tegevusi toetatakse?

Toetus on mõeldud ettevõtte arenguplaani elluviimiseks ning määruses on seitse põhilist toetatavat tegevussuunda (§ 6 lg 2).

1. Organisatsiooni ja protsesside arendamine

Toetada saab uute või oluliselt täiustatud töö- ja äriprotsesside väljatöötamist ning rakendamist.

See võib hõlmata näiteks finantsjuhtimise, tootearenduse, hangete, personali-, lao-, materjali- või ressursiplaneerimise protsesse ning nende juhtimiseks vajalike tarkvaralahenduste arendamist ja juurutamist.

Samuti võib toetada protsessiarenduse nõustamist ning uue arendustöötaja palkamist või vastava arendusvõimekuse sisseostmist (§ 6 lg 3).

2. Kvaliteedi- ja vastavusjuhtimise arendamine

Toetada saab näiteks kvaliteedi- ja vastavussüsteemide arendamist, auditeid, sertifitseerimist, sihtturgude regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike protsesside arendamist ning uutele turgudele sisenemisega seotud sertifitseerimis- ja õigusnõustamist (§ 6 lg 4).

Baastaseme standardite ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 27001 ja ISO 22301 juurutamine toetatavate tegevuste hulka ei kuulu (§ 6 lg 4 p 1).

3. Uue sihtturu eksporditegevuste arendamine

Toetada saab suure lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse eksporditegevuste arendamist uuel sihtturul.

Näiteks võib projekt sisaldada müügi- ja turundusstrateegia koostamist, sihtturu nõustamist, kliendikohtumiste ettevalmistamist, sihtturu eripärast lähtuvat tootearendusalast nõustamist toote või teenuse kohandamiseks, välismessidel osalemist ning turundusmaterjalide valmistamist (§ 6 lg 5).

Tavapärast otsest müügitegevust toetus siiski ei kata.

4. Intellektuaalomandi strateegiline juhtimine

Toetada saab intellektuaalomandi strateegia koostamist ja arendamist, tegevusvabaduse analüüsi, intellektuaalomandi õiguste esmakaitset ja kaitse laiendamist sihtturgudele ning litsentseerimissüsteemide arendamisega seotud ekspertiisi (§ 6 lg 6).

Kaubamärgi kaitsmine on toetatavatest tegevustest välistatud.

5. Digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisaru

Meetmega saab toetada ettevõtte andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamist, infosüsteemide ja digitaalsete lahenduste analüüsi, arendamist ja juurutamist ning nendevaheliste liidestuste loomist.

Samuti saab toetada tehisarul, automatiseerimisel ja andmeanalüütikal põhinevate lahenduste analüüsi, arendamist ning juurutamist (§ 6 lg 7).

6. Toote või teenuse katsetamine reaalses kasutuskeskkonnas

Toetada saab katseprojektide läbiviimist, katseklientide kaasamist, tagasiside kogumist ning selle põhjal tehtavaid piiratud kohandusi enne laiemat turule sisenemist (§ 6 lg 8).

Oluline on, et tegemist oleks toote või teenuse toimivuse ja turusobivuse järeleproovimise, mitte tavapärase müügi- või turundustegevusega.

7. Digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud masinad ja seadmed

Toetatavad võivad olla ka arenguplaani digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisarulahendusega otseselt ja lahutamatult seotud seadmed.

Määrus nimetab muu hulgas sensoreid, masinnägemise seadmeid, mõõte- ja andmekogumisseadmeid, servtöötluse seadmeid, automatiseerimise juhtseadmeid, roboteid ning andmekogumise taristu seadmeid (§ 6 lg 9).

See ei tähenda siiski, et meede oleks tavapärane seadmeinvesteeringute toetus. Üldjuhul on tootmiseks või teenuse osutamiseks kasutatava tavapärase masina või seadme soetamine abikõlbmatu (§ 7 lg 3 p 7).

Kui masinat või seadet ei kasutata projektis kogu selle kasutusea vältel, on abikõlblik üksnes projekti kasutusajale vastav osa ning projekti kasutusajale vastavat amortisatsioonikulu ületav kulu ei ole abikõlblik (§ 7 lg 3 p 7).

Arenguplaan peab ühendama vähemalt kolm tegevussuunda

Äriarendustoetuse keskne osa on arenguplaan.

Enne toetuse taotluse esitamist peab ettevõte läbima EIS-is eelnõustamise ning esitama arenguplaani EIS-ile heakskiitmiseks (§ 13 lg-d 1–4).

Arenguplaanis peab olema käsitletud vähemalt kolme § 6 lg-s 2 nimetatud tegevust (§ 13 lg 5 p 2).

Tegevused peavad olema innovaatilised, üksteisega loogiliselt seotud ja moodustama terviku. Samuti peab olema usutavalt kirjeldatud projekti ärimõju, rahastamisloogika ning tegevuste ajakava ja omavaheline sõltuvus (§ 13 lg 5).

Arenguplaani heakskiitmine ei tähenda veel toetuse saamist. See on toetuse taotluse esitamise eeltingimus, mille järel toimub eraldi taotluse hindamine (§ 13 lg 6).

Kui suur on toetus?

Ühe projekti kohta on toetuse summa 100 000–500 000 eurot (§ 9 lg 1).

Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:

• mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjal kuni 50%;
• suurettevõtjal grupierandi alusel kuni 15% (§ 9 lg 2).

Suurettevõtja puhul võib vähese tähtsusega abi korral toetuse määr olla kuni 50% (§ 9 lg 3).

Ülejäänud osa projekti abikõlblikest kuludest peab ettevõte katma omafinantseeringuga. Omafinantseeringuna ei saa kasutada muud riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu fondi või muu välisvahendi tagastamatut toetust (§ 9 lg-d 4–5).

Kui pikk võib projekt olla?

Projekti abikõlblikkuse perioodi tavapärane maksimaalne kestus on 24 kuud (§ 8 lg 3).

Mõjuval põhjusel võib toetuse saaja taotleda perioodi pikendamist ühel korral kuni 12 kuu võrra, kui projekti saavutatav tulemus vastab endiselt meetme eesmärgile (§ 8 lg 5).

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast (§ 8 lg 2).

Üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel ei tohi projekti tegevustega alustada ega võtta nende elluviimiseks kohustusi enne toetuse taotluse esitamist (§ 8 lg 4).

Millised kulud ei ole abikõlblikud?

Meetme kavandamisel tasub arvestada, et tavapärast ettevõtlustegevust toetus üldjuhul ei finantseeri.

Abikõlbmatud on näiteks:

• seotud isikute vaheliste tehingute kulud;
• standardtarkvara ja tavapärased IT-lahendused ilma innovatsioonikomponendita;
• olemasolevate süsteemide hooldus-, majutus- ja opereerimiskulud;
• veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine ja muutmine;
• tavapärane maksu-, õigus-, raamatupidamis-, auditi- ja turundusnõustamine;
• tavapärase tegevusega seotud koolitus;
• tavapärased tootmis- või teenuse osutamiseks kasutatavad masinad ja seadmed, välja arvatud määruses sätestatud tingimustele vastavad seadmed;
• igapäevased tegevus- ja püsikulud;
• otsene müügitegevus ja reklaam;
• enne taotluse esitamist tehtud kulud;
• käibemaks (§ 7 lg 3).

Kulud hüvitatakse tegelikult tekkinud ja tasutud kulude alusel. Abikõlblik on üksnes pangaülekandega tasutud kulu (§ 7 lg 1).

Kuidas taotlusi hinnatakse?

Taotlusi hinnatakse viie kriteeriumi alusel (§ 15 lg 2):

1. strateegiline mõju – 25%;
2. turupotentsiaal ja rahvusvaheline järeleproovimine – 25%;
3. projekti põhjendatus ja terviklikkus – 20%;
4. ettevõtja suutlikkus ja pädevus – 20%;
5. kulutõhusus – 10%.

Kõiki kriteeriume hinnatakse skaalal 0–4 (§ 15 lg 3).

Rahastamiseks peab projekt saama strateegilise mõju ja turupotentsiaali kriteeriumides kummaski vähemalt 3,0 punkti, ülejäänud kriteeriumides vähemalt 2,0 punkti ning koondhindeks vähemalt 2,5 punkti (§ 16 lg 1).

Voorupõhise taotlemise korral rahastatakse nõuetele vastavaid projekte pingerea alusel kuni eelarve ammendumiseni (§ 16 lg 2).

Riigiabi tingimused

Toetust antakse sõltuvalt tegevusest kas üldise grupierandi määruse alusel riigiabina või vähese tähtsusega abina (§ 2).

Erinevad tegevused võivad kuuluda erinevate riigiabi kategooriate alla. Näiteks protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni tegevuste puhul võib rakenduda üldise grupierandi määruse artikkel 29, VKE nõustamise puhul artikkel 18 ja VKE innovatsiooniabi puhul artikkel 28 (§ 2 lg 2).

Eksporditegevuste arendamise (§ 6 lg 2 p 3) ning toote või teenuse sihtturul katsetamise ja järeleproovimise (§ 6 lg 2 p 6) toetust antakse ainult vähese tähtsusega abina (§ 2 lg 2 p 3).

Vähese tähtsusega abi kasutamisel tuleb arvestada ettevõtte ja temaga seotud ettevõtjate juba kasutatud vähese tähtsusega abi mahuga ning EL-i kumuleerimisreeglitega (§ 2 lg-d 3–4).

Millal saab äriarendustoetust taotleda?

Määrus jõustus 4. oktoobril 2026, kuid määruse jõustumine ei tähenda automaatselt, et taotlusi saab juba esitada.

Määruse järgi võib toetuse taotlemine toimuda kas jooksvalt või voorupõhiselt. Samuti võib EIS korraldada temaatilisi taotlusvoore, mis keskenduvad ainult osale määruses nimetatud tegevustest (§ 12 lg 1).

Voorupõhise taotlemise korral peab EIS avaldama taotlusvooru avamise ja sulgemise kuupäeva ning eelarve vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust (§ 12 lg 4).

Konkreetset esimese taotlusvooru avamise kuupäeva ega selle eelarvet analüüsitud määrus ja seletuskiri ei sätesta.

Mida peaks ettevõte praegu tegema?

Ettevõttel, kes kaalub äriarendustoetuse taotlemist, tasub esmalt kontrollida, kas täidetud on vähemalt kolm § 10 lg-s 1 nimetatud kaheksast kvalifitseerivast tingimusest.

Seejärel tasub läbi mõelda ettevõtte terviklik arenguplaan: millist mõõdetavat strateegilist eesmärki soovitakse saavutada ning millised vähemalt kolm toetatavat tegevussuunda moodustavad selle saavutamiseks sisulise terviku.

Eraldi tuleks läbi arvutada projekti prognoositav mõju ekspordile ja lisandväärtusele, sest nende näitajate kasv ei ole ainult hindamise osa, vaid toetuse saamisega kaasneb ka § 3 lg-s 4 sätestatud hilisem tulemusnõue.

Samuti tasub varakult:

• kaardistada projekti abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud;
• hinnata omafinantseeringu võimekust;
• kontrollida ettevõtte vähese tähtsusega abi kasutust;
• koostada projekti ärimõju prognoos;
• määratleda sihtturud ja nende potentsiaal;
• hinnata ettevõttesisese meeskonna ja sisseostetava pädevuse vajadust.

Taotluse esitamisele peab eelnema EIS-i eelnõustamine ja arenguplaani heakskiitmine, mistõttu on arenguplaani sisuline ettevalmistamine selle meetme puhul üks esimesi samme.

Kokkuvõte

Äriarendustoetus on suunatud ettevõtetele, kelle kavandatav areng ei piirdu ühe investeeringu või nõustamisteenusega, vaid koosneb mitmest omavahel seotud arendustegevusest.

Toetuse summa on 100 000–500 000 eurot projekti kohta, VKE-del võib toetuse osakaal ulatuda kuni 50%-ni ning suurettevõtjatel grupierandi alusel kuni 15%-ni (vähese tähtsusega abi korral kuni 50%-ni) abikõlblikest kuludest.

Taotleja peab vastama vähemalt kolmele kaheksast majanduslikku suutlikkust, innovatsioonivõimekust, eksporti ja meeskonda iseloomustavast tingimusest. Arenguplaan peab sisaldama vähemalt kolme määruses nimetatud tegevussuunda ning selle peab enne taotluse esitamist heaks kiitma EIS.

Meetme määrus on jõustunud, kuid konkreetse taotlusvooru avamise aega ja eelarvet analüüsitud dokumentides veel määratud ei ole.

Kasutatud allikad ja õiguslikud alused

• Majandus- ja tööstusministri 26.09.2026 määrus nr 30 „Äriarendustoetus“, eelkõige §-d 1–3, 6–10 ja 12–16.
• Majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu seletuskiri, 18.06.2026 – kasutatud meetme tausta ja eesmärkide selgitamiseks.